Millest minu elu hetkel koosneb?
Saate täiesti "ootamatu" vastuse:
kodu-kool-sõbrad-kodutööd-lemmikloomad-trenn-söök-saksa keel
Olen selliseks riskialtiks inimeseks hakanud, et seadsin endale ülesande võimalikult palju klassis saadud kodutöid kaasa teha. See tähendab igal õhtul vähemalt kahte tundi google translatori ja paksu saksa keele mapi seltsis. Lisaks oma klassile teen kaasa ka esimeste klasside saksa keele tundide õppetükid(neid klasse on mul kolm), seega rahvas, respect eksole? :D Ükspäev oli meil Ecuadoriga samal ajal vaba tund- mina tegin kodutöid, tema passis 9gag'is. Tema sõnade kohaselt olen hakanud ebameeldivaks tuupuriks, kellega pole enam üldse lõbus ja tema uued sõbrad elavad internetis. Mina vastust võlgu ei jäänud: tema maal elavad inimesed, kes elavad terve oma elu paljalt metsas ringi joostes ja, et ta peaks oma kultuuri austama ja sama stiili harrastama. Seda ta ei teinud,
Olin vahepeal natuke tõbine ja siis polnud lusti väga kuskil käia. Kuigi paaril järjekordsel jõululaadal sai siiski käidud. Aga ütleks, et kodus on ka piisavalt tegevust hetkel- aitan vennal inglise keelt teha(ta hinded on juba tõusnud! Tagasi tulen hakkan seda raha eest tegema ), tegelen stressipallist Kimbaga ja käin koeri jalutamas, jõulumeeleolu on pidevalt laes ja käib üks piparkookide teha vehkimine, kodu kaunistamine, glögi keetmine.
Täna hommikul arutasin bussis Theaga, mida võiks Irisele sünnipäevaks kinkida. Olime juba ammu oma jutu lõpetanud kui järsku mingi suvaline kutt meie ees ütles: "Ma mõtlesin teie mure üle järgi. Kuna talle meeldivad hobused, tehke talle hobusekalender." Me pole kumbgi seda poissi varem näinud. Ühesõnaga huvitav inimene. Ja sellised huvitavaid inimesi on mind siin ümbritsemas väga palju. Neil kõikidel oma tragikoomilised küljed, aga samas on nad kõik nii toredad ja heasüdamlikud. Rahvas siin on tore!
Käisin ronimisseinal ronimas, oma kõrgusekartust alla surumas(kõik arvavad, et ma kardan kõrgust seetõttu, et Eesti nii madal on ja ühtegi kõrget kohta seal pole. Jah, me elame ainult ühekordsetes majades ja teletorne meil ju pole.) Päris hirmus oli. Aga sain hakkama! Teatris käisin ka eelmisel reedel! Ja ma sain kõigest aru! Nii hea meel oli! Ja teine päev käisin "kuradite" eest ära jooksmas, kes tahtsid mulle kolki anda. Nad olid nagu orgid sõrmuste isanda filmist, kes panid ringi vitsade, piitsade, põlevate toigaste ja kolmharkidega, mille kõigega pidid nad haiget tegema ja hirmutama. Sellega said nad ka kindlasti hakkama, sest mulle räägiti kodus, et lähen toredale jõuluüritusele, mitte sõtta. Pilte ma kahjuks ise ei teinud, seega võtan nad koju jõudes lihtsalt julmalt internetist.
Ilusat advendiaega! Austrias on see küll üks imelik aeg- pean koju jõudes kõik oma kingad puhastama ja alumisele korrusele ritta laduma, et kuri mees(Krampus) mind ära ei viiks. Või kui ma ikka paha olen, saan endale kingadesse üllatuseks kartuleid(kuigi nende üle oleks mul küll hea meel) ja sütt.
PS. Pealkiri on väljavõte päris reaalselt toimunud dialoogist
No comments:
Post a Comment