Hollabrunn

Mi casa, su casa. Või kuidas see oligi?

SAIN ENDALE VAHETUSPERE.

Pere elab Alam-Austrias Viinist umbes 50 km kaugusel, mis on minu unistustest umbes saja kilomeetriga mööda, aga õnnelik olen ma ikkagi. Tahtsin mägesid, sain põllud. Aga teate, mida nad ütlevad: palju tahad, vähe saad, vähe tahad, midagi ei saa.

Võib-olla viimane lõik kõlas pisut pettunult ja kurvalt, aga olen kõike muud kui õnnetu. Ma-sain-endale-pere! Nagu oleks teine sünnipäev- seda õnne ja rõõmu on raske sõnadesse panna.

Peres on neli liiget. Isa, ema, kaks last. Lisaks sellele on ka koer, küülikud, kanad ja hobune. Loomadega olen ma harjunud(olgu, küülikutega kokkupuudet pole), seega probleemi pole. Lapsed on vastavalt poiss ja tüdruk vanuses 14 ja 12. Hobune on arvatavasti tüdruku oma ja ka tuba pean temaga jagama hakkama. Hetkel elan ma oma toas üksinda, seega minu jaoks kõlab see nagu lõputu pidžaamapidu.

Vanematest nii palju, et ema on mingit sorti jurist ja isa on kodune. Selle idee peale, et võtta üks kahvanägu Eestist, tulid nad seeläbi, et ema õel oli vahetuslaps eelmisel aastal. Ma hetkel et tea kust kohast, aga selgitan selle kindlasti välja. (edit: naabermajas ehk ema õde võtab enda perre elama tüdruku Ecuadorist. Minu pere ja muud loomad? )

Koolis hakkan käima Hollabrunnis, mis on minu kodust u 20 km kaugusel. Minu perele on Tšehhi piir lähemal kui kool. Lihtsalt taustaks... Šmršlinad ja vodaa on vist ka tarvis selgeks teha. Hollabrunn on väga armas väike linnake, kus on 4000 elanikku ja mõned skulptuurid. Minu kodulinn on Zellerndorf, kus elab 2550 elanikku. Kohalikus mõistes on see piirkond maapiirkond. Ma hetkel, numbrite ja piltide põhjal, leian teisiti.

Oh boy, oh boy, väga-väga ärevil
Heliis

PS. Sissekande pealkiri on sääne, sest Hollabrunn lihtsalt kõlab eriti nunnult.