Mõte meie perre vahetusõpilane võtta tekkis aprillis. Mina, pere vanima lapsena lähen minema, siis jääb ju koht vabaks. Ja loodus tühja kohta ei salli. Seega YFU kontorist tõid vanemad koju mõned laste ankeedid, mille vahel valida, kodus käis külas YFU patrull(olgu, armastusväärne ülevaataja) ja see oligi enam-vähem kõik.
Poisi nimi on Jonathan ja ta tuleb Hannoveri lähedalt. Ta on 15-aastat vana ning Eesti eluga täitsa ära harjunud. Meie juures on ta elanud kolm päeva. Hetkel käib suhtlus inglise keeles, aga soov eesti keel selgeks saada on VÄGA-VÄGA suur. Näiteks täna palus ta mind näidata linna raamatukogu, et saaks hakata eesti keeles lugema. Jonathani mõte Eestisse tulla tekkis siis, kui ta vanemad käisid Tallinnas laulupeol. Vanemad läksid koju tagasi ja rääkisid laulupeo vaimust ning tundest- Jonathan tahtis ka. Niisiis ta tuli Eestisse laulmise pärast. Ja pidevalt armastab ta korrutada, kuidas eestlased on ikka laulurahvas.
Kolm päeva on möödunud suure kaardimängu tähe all. Kaardimäng on universaalne asi ja kas virutada potiknoid eesti, saksa või inglise keeles- mis seal vahet on? Veel on väga popid kohukesed ja must leib. Boršš seevastu erilisi naudinguid ei põhjustanud. Vaatasime ka õhtul telekat ja Jonathan pidas veidraks, et filmid on inglise keeles. Ta emotsioon oli umbes, et Johnny Depp really sounds like THIS?!(Saksamaal on kõik filmid, multikad jne dubleeritud saksa keelde).
Minu perekond on leidnud endale väga laheda ja superägeda lisa Saksamaalt, kes täidab minu kohta väga hästi ja mida ma kardan, et veel paremini.
Family picture time!!!
Jonathan on sinise särgiga. Ülejäänud on eestlased.
No comments:
Post a Comment