Minu suur pagas, mis läheb lennuki kõhu alla, on ülekaalus poole kilo võrra. Minu käsipagas 100 grammi võrra(ja seejuures pole sisse arvestatud läpaka kaalu). Eks lennujaamas näeb, mis saama hakkab.
Vahetusaastaks pakkimine oli minu jaoks väga stressirohke, sest kuidas jumala eest mahutada TERVE OMA ELU kahte kohvrisse!? Aga sain vist nagu enam-vähem hakkama. Pakkides kippusin pidevalt unustama fakti, et ma ei sõida üksikule saarele. Peale esimest šokki kaalu numbreid nähes, tuli nagu meelde, et Austria siiski.
Sain kaks päeva enne lendu kõne YFUlt, et kas ma ikka mäletan oma minekut. Kõne käigus mainiti mulle ka, et Viinis on parajasti 40 kraadi kuuma. Põhjamaalase jaoks on seda nagu palju. Sellest tulenes ka minu meeletu paanika. Hoidke mulle pöialt, et ma lennukilt maha astudes kohe märjaks plekiks asfaltil ei muutu.
Lahkun Eestist orienteeruvalt homme hommikul kell kaheksa. Tagasi tulen 10 kuu pärast. Näeme siis! Seniks aga, luban jätkata blogimist.
Palju eluks ikka vaja on? Paar kontsi ja lemmiksall.
Või siis PISUT rohkem.
See oli see minu kaalupaanika moment. Kohver oli väga punnis.
No comments:
Post a Comment