Lend Viini läks hästi. Tallinnas olid mu kohvritel mõned ülegrammid, seega tuli asju selga panna. Viinis selgus, et see oli halb mõte, sest palavus oli tappev. Nüüdseks on see kuumalaine küll üle läinud, aga siiski, Viinis viibitud kolm päeva möödusid palavuse tähe all.
Meie Ankunft ehk aasta alguse seminar kestis kolm päeva. Viibisime Viini südamest poole tunni kaugusel hostelis. Tuba jagasin tüdrukuga Ecuadorist. Mul hetkel kahjuks pilte pole, kuid pidin saama. Esimesel päeval kogunesime ja saime tuttavaks. Käisime ujumas. Teisel päeval toimusid meil workshopid ning õhtul käisime Viini vanalinnas. See on nii võrratu koht. Loss siin ja loss seal, ja oih, veel üks loss. Kolmandal päeval läksime peredesse.
Minu pere elab Alam-Austrias, mis on põhjas. Viinist on see umbes tunni aja kaugusel. Küla nimi on Zellerndorf ning siin elab umbes 2000 inimest. Kõigepealt tahan ma seda öelda, et siinne eluviis erineb Eesti omast päris palju. Inimesed siin naudivad oma elu tunduvalt rohkem ja seda tehes on nad tunduvalt positiivsema ellusuhtumisega. Siinne maastik on mägine(more like hills, than mountains). Külakesed, linnakesed on iga max 10 kilomeetri tagant. Ühesõnaga, koguaeg on kellegiga rääkida, suhelda, vaadata, minna ja tulla. Elan piirkonnas, kus kasvatatakse ja tehakse palju veini- veiniistandused on kõikjal. Veel on minu kodu ümber üks hiiglaslik maisipõld, suhkrupeedipõld ja kõrvitsapõld. Jalutuskäigu kaugusel on suured väljad päevalilledega.
Minu hostõel Irisel on oma hobune. Ja ka ülejäänud perele hobused väga meeldivad, seega käiakse nädalas vähemalt viis korda tallis. Talli minnakse autoga, sest busse ja ronge sinna õieti ei liigu(mis on kusjuures VÄGA haruldane juhtum. Siinne rongisüsteem on super). Ma teen sellest talli-elust kindlasti eraldi postituse, sest seal on nii kaunis ja tore aega veeta. Kaks korda nädalas peab minu perekond hoolitsema hobuste hooldamise eest. 12-aastasel vennal Herwigil on tallis oma väike traktor, millega ta ringi rallib ja hobustele heina ette tassib.
Meil on kodus veel kaks koera. Musta värvi kuldne retriiver ja beagel. Mõlemad on vanakesed ja seega hästi rahulikud. Veel on kodus kaks kana ja kaks küülikut. Kõik need loomad elavad õues. Toas on ka kalad. Seega on mu elu hetkel nagu väljavõte raamatust "Minu pere ja muud loomad".
Pere on tõesti väga sõbralik ja iga nurga pealt on näha, kui väga nad mind ootasid. Muideks, isa töötab elektrikuna ja ema on tarbijakaitses miski asjapulk. Emaga olen kahjuks saanud vähe aega veeta, sest ta käib Viini tööle. Ärkab kell pool kuus, läheb rongile ja õhtul on kodus alles kaheksa ajal. Isa on omaenda boss ehk töötab kodust ja läheb siis kui kutsutakse. Elan ridaelamus ja naabriks on mul hostema õde, kellel on peres samuti YFU kaudu Ecuadori tüdruk. Viskame omavahel nalja, et oleme hostnõbud vm. Hakkame käima ka samas koolis(klassis vist mitte, sest Steffi on minust aasta vanem).
Olgu, aitab tänaseks. Luban teil nüüd imetleda minu tipptasemel fotograafiat.
FYI: Peaaegu kõikidel austerlastel on imelik naer. Olen vist õiges kohas.
FYI #2: Käisime eile Tšehhis. Hostisa käis juuksuris ja meie Irisega poes. Juuksur on Tšehhis umbes viis korda odavam kui Austrias. Söök ka. Sest söögi hind on siin kõvasti suurem kui Eestis. Pakk porgandeid maksab näiteks 1, 20 eurot.
Jagan Irisega tuba. See on minu pool. Tuba on päris suur, minu Eesti toast igaljuhul suurem. Irise pool on täis hobuseid- see on siin kõikjal väga popp.
Tavaline pilt siinkandis. Viinamarjad ja taamal "künkad". All paremas nurgas on Caspar, pere üks koertest.
Hostvend Herwig koos Cocoga. Coco on talli koer. Kas Herwigi naeratust näete? Nii naerab ta mulle koguaeg. Päris hirmus hakkab vahest :').
No comments:
Post a Comment