Pean veel ära mainima, et Eestis elan ma metsas, ümbritsevast ära lõigatult. Siin elan ma küll maal, aga siiski on mul siin naabrid ja mulle kallist metsast pole haisugi.
Minu kodukoha ümber metsa pole ja lähim koht, mida nad metsaks kutsuvad, on minu jaoks natukene metsistunud park. Seevastu on kõikjal põllud. Põllud pole üldiselt nii suured nagu Eestis, vaid pigem tillukesed ja kraam, mis seal peal kasvab, on väga varieeruv(viinamarjad, suhkrupeet, päevalilled, kõrvitsad on need, mida leiab minu kodukandis). Põldudel jookseb ringi palju jäneseid ja mingeid kana-taolisi linde, kes väga lennata ei armasta. Lindudest niipalju, et linde on siin vähe- olen harjunud linnulaulu ja üldse lindudega. Aga kuna siin puid õieti pole, siis pole ka linnul kuskil elada. Muuseas, ka linnas näeb vähe varganägudest-varblaseid või tuvisid. Ma pole mingi linnuhuviline, aga see on üks loodust puudutav külg, mis on mulle silma hakanud.
Minu elukoht on Austria mõistes lame, ka mina olen hakanud seda lamedaks pidama, olen juba ära harjunud mägedega, mis algavad lääne poole reisides. Eesti mõistes elaks nagu Haanjamaal. Ülem-Austria on väga kaunis koht oma looduse poolest. Sõidad teel ja paremale-vasakule jäävad pildid Milka reklaamidest. Kõlan nagu klišee, aga ma pole kunagi näinud nii rohelist heina ja sinist taevast, nagu seal on. Ma pole veel teistesse liidumaadesse jõudnud, aga usun, et need on ka omamoodi ilusad.
Rahvast elab Austrias piisavalt. Vähemalt võrreldes Eestiga(eesti pindalatihedus 29 in km2, austria 100 in km2). Liikudes ringi, ei ole võimalik sõita kümneid kilomeetreid ei-kuskil. See lihtsalt pole võimalik, sest igalpool elab keegi. Austria pealinnas, Viinis, elab 1, 7 miljonit inimest, mis on rohkem kui terves Eestis kokku(Viin on selline imedemaa, et kirjutan sellest kunagi teinekord eraldi). Aga kogu see hulk inimesi on tõeliselt hästi organiseeritud, vastavalt tuntud Saksa(Austria) korrale ja täpsusele. Siinne rongiliiklus on AMAZING ja bussid samamoodi. Väiksemates linnades saab väga mõnusalt liigelda jalgrattaga, sest liiklus on siin laisem ja ei käi pidevalt selline "ära panemine". Samas ka itaalialikku piipitamist-tuututamist ei toimu- igaüks teab, kus ta koht on.
Austerlased ise on rahvas, kes oskab elu nautida. Nad on väga patriootlikud ja mingid sakslased nad kohe kindlasti EI OLE. Seda rõhutatakse mulle päevas vähemalt korra. Austerlased armastavad korda ja korrapärasust, teeremont ja lemmik-sort-jogurtit-poes-otsas ajab nad marru. Austerlased armastavad rääkida poliitikast, söögist-joogist ja Mozartist. Mozartist rääkides- Austrial on palju nimesid, keda näidata maailmale, aga oma parimaks on nad valinud Mozarti.
Söögist-joogist: see on siin omaette religioon. Ja selline, mis maksab Eestist kõvasti rohkem. Inimesed armastavad süüa-juua, on väga palju erinevaid maiustusi ja muud nämmut, samas kui tervislikke asju nii palju ei saa. Salatit ja kala tavaliste söögikohtade menüüst niisama lihtsalt ei leia. Hostema ütles mulle ühel hommikul, et pärastlõunal saab kala. Tulen koolist koju, meel rõõmus, et saab kala. Kala nime all sai kalapulki. Mis kala see on?! Aga nii paistab terve riik arvavat, et kalapulgad on superhea ja tervislik kala. Muidu saab palju kartuleid, kartuliklimpe ja makaroni. Pidevalt küsitakse minult, mida meie Eestis sööme. Raske on vastata, sest söök pole meie jaoks nii oluline, nagu siin. (Korra mainisin, et hommikuti sööme putru. Kõik pidid hirmust kangeks jääma, sest siin saavad seda ainult maohaiged või hobused. Meeldiv, kas pole?)
Minu vahetuspere armastab looduslähedamast toitu. Ka üritavad nad eelistada plastikule klaasipakendeid. Kuid mina ütleksin, et siine nö BIO söök on meie TAVALINE söök. Väga olulisel kohal on koos perega hommikusöögi söömine ja ka lõunatamine. Õhtusöök pole nii oluline.
Austrial on väga suur ja võimas ajalugu- siin ei ole mõtet oodata, et koolis midagi muud peale kodumaa ajaloo väga võetaks. Minu hostõde hakkas koolis võtma näiteks esimese maailmasõja algust nii, et sellega on seotud ainult Austria. JNE. Tõesti, teistel riikidel nagu ajalugu polekski. Sama on ka poliitika ja muuga; austerlastel on võrdlemisi enesekeskne maailmavaade. Muidu on aga riik igati meeldiv.
Mida veel?
- Piim on kas väga lahja ja säilib pool aastat või leiab ka 3, 5% piima, mis säilib ühe nädala.
- Vanemad inimesed ei tea, kus on Eesti. Nooremad teavad. Aga keegi ei tea, et on olemas eesti keel. Arvatakse, et räägime vene või soome keelt.
- Inglise keelt ei osata nii hästi nagu Eestis. Aga leian, et siiski saab hakkama siin ka inglise keelega.
- Siinne rahvussport on šoppamine ja tõsisemalt öeldes line-dance.
- Kui Eestis hakkavad jõulud pihta novembris, siis algab see septembris. Juba praegu käivad inimesed oma kuusepuud välja valimas ja muretsevad endale jõuluteemalisi kodukaunistusi.
- Siin on VÄGA palju hobuseid.
- Suur osa perekondasid puhkab kas mägedel suusatades või siia samma naaberriiki Horvaatiasse sõites.
- Siinne(Alam-Austria) talv on keskmiselt -5 kraadi. Ka lund väga pole. Ei oskagi öelda, kas ootan või mitte.
- Siin on kiirteed, mis on ka kiired. Tähendab, et kui ma 10 kuu pärast tagasi tulen, on mul raske uuesti aeglase sõidutempoga harjuda.
- Koolitunnid kestavad 50 minutit.
- Kirik ja religioon mängib inimeste eludes ootamatult suurt rolli. Suurem osa on ristitud ja siiski jumalat usuvad, kuid kirikus ei käi. Vanematele on kirikus käimine must-do.
- Kool lõpetatakse 18-aastaselt. Ülikooli jõuab väiksem protsent õppureid, enamus valib kutsekooli.
Ei oska väga midagi lisada. On küll teistmoodi. Aga minu eriti lahe võrdlusmoment seisneb selles, et Estefania kõrvutab Austriat Ecuadoriga, ja nii on võrdluses järsku kolm riiki :).
Saksa keel longab üle künga, aga tasapisi tuleb.
No comments:
Post a Comment