Kool

Kirjutan selle teksti valmis matemaatika tunnis. Tunnis ma kaasa teha ei oska, sest kasutatakse arvutitel mingisugust tundmatut programmi. Matemaatikas vihikuid ei kasutata- on ainult õpik ja vahest jagab õpetaja lehti kätte, millel on õpetused programmi kasutamiseks. Kui õpetaja uut teemat õpetab, teeb ta seda arvutis, selle arusaamatu programmi abil. Ühesõnaga, minu jaoks puudub matemaatika õppimisel igasugune loogika. Leian ikka meie Eesti meetodi parema olevat(õpetaja joonistab tahvlile ja tublid õppurid kopeerivad kõik kohe vihikusse).

Minul algas kool 3.septembil, ehk nii nagu Eestiski. Igasugune pidulikult rõivastumine ja aktus siin puudus. Mina aga, Eesti kommetega harjunud, läksin mõtetega aktusele. Hostpere kinkis mulle esimesel koolipäeval kommi-tuutu, mis kingitakse siin esimesse klassi minevatele lastele.

Ma käin Hollabrunni reaalkoolis, 6 A-klassis. 6.klass tähendab meie mõistes 10-klassi. Ehk ma jäin istuma. Minu klassis on 19 õpilast, kellest 12 on poisid. Klassikaaslased ütlesid mulle, et eelmise klassi lõpus oli neid olnud 26, aga seitse olid lõputöödest läbi kukkunud ja klassi kordama jäänud. Muidu on klassikaaslastega hetkel natuke raske suhelda, kuna nad inglise keelt väga ei oska ja on ka pisut kinnised. Siinse 10.klassi raskuse kohta oskan öelda seda, et matemaatika hakkas pihta selle koha pealt, kus mina Eestis lõpetasin, ja ajalugu hakkas pihta just nii, nagu eelmise aasta alguses. Minu klassikaaslased võtavad kas ladina või prantsuse keelt. Kuna mina kumbagi ei võta, siis hakkan käima esimese-teise klassi lastega koos saksa keele tundides. Loobuda sain ka religioonist, mille asemel hakkan kas võtma lisaks saksa keelt, või saan lihtsalt koju minna. Muudeks tundideks on mul keka, biloogia, füüsika, inglise keel, geograafia ja kunst(kunst minu jaoks täielik aja- ja raha raiskamine, aga mis ma ikka ära teen?)

Kool hakkab hommikul kell 7.55. Kooli minekuks pean tõusma kella kuuest või veerand seitsmest. Kooli saab nii bussi kui ka rongiga. Üks tund kestab 50 minutit. Vahetunnid on 5 minutilised. Austria koolides pole lõunasöögi vahetundi- kui õpilasel on palju tunde, siis võtab ta söögi kodust kaasa ja sööb selle mõne suvalise vahetunni ajal. Veel on koolis huvitav see, et klass püsib koguaeg samas klassis, vahetuvad õpetajad. Muidugi kehalise jne jaoks tuleb klassist välja minna. Koolisüsteem on segasem kui meil- laps läheb kooli, läbib neli esimest algklassi, siis läheb ta uuesti esimesse klassi, aga seekord gümnaasiumi esimesse klassi. Gümnaasiumis on kokku kaheksa klassi. Aga peale gümnaasiumi nelja klassi lõpetamist, saab õpilane minna ka meie mõistes kutsekooli. KUSJUURES kutsekoolid on siin väga-väga populaarsed. Minu hostõde, Iris(14), käib gümnaasiumi neljandas klassis. Peale selle lõpetamist, soovib ta minna õppima turismindus-kokanduskooli. Minu hostisal, Gerhardil, on 17-aastane õpilane elektrikute koolist.

Olen ootamatult sattunud kooli, kus läpakas on igapäevane tööriist. Ilma selleta pole konkreetselt koolis mitte midagi teha. Samas pean naljakaks seda, et kõik õpetajad jagavad töölehti, sunnivad neid säilitama ning organiseerima, samas kui kõik see sama asi tehakse läbi arvutitega tunnis(ning salvestatakse ka need dokumendid arvutisse. Kõik õpetajad õpetavad meid tegema arvutisse kaustasid).

Koolis käib 800 õpilast, igal klassil on vähemalt kolm paralleeli. Kuna kõik tunnid toimuvad samas klassis, siis olen veel saanud vähe ringi liikuda, aga oskan öelda seda, et kool on suur. Samuti ka ilus. Ahaa, üks naljakas asi on see, et klassides on küll kraanikausid jne nagu meilgi, aga mitte ühtegi prügikasti. Prügikastid on koridori peal, ning neid on neli tükki- mõeldud on prügi sorteerimisele.

Minu muljed on siiani positiivsed- tunnis küll midagi aru ei saa ja süüa ka koolis ei saa, siis õnneks on koolipäevad lühikesed. Väljaarvatud esmaspäeval, mil mul on kümme tundi(!). Hetkel on ilmad ka nii ilusad ja soojad ning mõnusad, et koolis käimine on meeldiv tegevus.

Palju-palju jõudu teile sinna Eestisse sügisele vastu astumiseks!

Igaksjuhuks: Kooli kodulehele

Edit:
Kuidagi väga negatiivstes värvides joonistan seda kooli, kui uuesti oma teksti üle loen. Tegelikult on kool tore, aga ma olen lihtsalt harjunud Eestipärase kooliga. Aga nagu YFUkad ütlevad: "See pole hea ega halb, vaid teistsugune!"