Viimasest kirjutisest on möödas üle kümne päeva. Selle ajavahemiku sees on minu vahetusaasta algusest möödunud 2 kuud. Aeg on läinud enneolematu kiirusega. Selle aja jooksul olen jõudnud saada miski põhja alla oma saksa keele oskusele, leidnud sõpru, proovinud niiii palju uusi asju mille peale ma Eestis poleks tulnudki, õppinud paremini tundma iseennast, hakanud analüüsima Eesti elu plusse-miinuseid ja muud kõike veel.
Mida olen mina siis teinud vahepeal? Käisin USA VÕPiga shoppamas(bad idea, BAD IDEA). Zumba-trennides kaloreid kulutamas, oma esimesed konspektid ja koolitööd kaasa kirjutanud, otsinud meeleheitlikult talvesaapaid ning õpetanud Ecuadorile, kuidas müts pähe käib, lugenud Pippi Pikksukka saksa keeles, proovinud teile teha videot mu kooliteest aga mu video tegemise skill on lihtsalt liiga amazing, et sellega hakkama saada, Eesti saatkonnas püüdnud dokumente teha, Austria-päraselt ronge kirunud kui see 10 minutit hiljaks jäi, veel superhalbu nalju kuulnud, söönud, perekondlikult sünnipäeva-õhtusöögilt osavõtnud, väga ebaintelligentseid saksa keelseid laused suutnud öelda(kogemata- keeleõpe on paras peavalu), perega pidasime maha esimese "tüli", kuid lõpp hea, kõik hea(pluss, mis pere see oleks ilma tülitsemiseta?), NING KÕIGE OLULISEM: perekond võttis endale uue koerakese, seega olen lihtsalt koera-tita nunnumullis elanud.
Teil Eestis vaheaeg lõppes, minul algas. Vaheaeg on nädala pikkune ja proovin selle nädala jooksul rohkem blogida kui muidu. Kolmapäeval on plaanis Halloweeni pidu(siin minu jaoks üllatusena väga oluline püha), täna hakkame lõikama kõrvitsatele neid nägusid pähe- nii nagu Ameerikas. Eile sadas ka meil "lumi maha". Tund aega tuli lörtsi ning kohalikud olid rõõmust pöörased- sellist lund ei näe nad isegi jõulude ajal mitte. Jõulud on siin alati mustad, pluss 10 kraadi sooja ja linnulauluga. Selline ilm nagu eile, oli Eestis vist juba esimest korda Jaanipäeval ära.
Lõpetan järjekordsete Austria-anekdootitega hostisa suust:
"Mees läheb panka ja nähes pikka järjekorda telleri ees, teeb kaare ja seisab ritta esimesena. Mees tema taga ütleb, et vabandage, mina olin siin enne ja teie palun minge tagasi viimaseks. Mees vastu, et ta ei saa enam viimaseks minna, sest seal juba on keegi ees."
"Poeg küsib isalt:" Isa, kus on Uural?". Isa vastab:" Ma ei tea, aga sa küsi oma emalt. Ta koristab alati kõik asjad ära.""
Visake lund siis hoolega, mina siin ostsin endale uue paari päikeseprille!
PS. Riputasin külje peale välja oma e-maili, postiaadressi ja telefoninumbri.
Perele ja sõpradele: Minu Eesti telefoninumber on kasutusel korra kuus, kui lülitan ta sisse ja vaatan sõnumid üle(EMT, suured tänud mind meeles pidamast!).
No comments:
Post a Comment