Praha

Juba siis, kui ma Austriasse tulin, teadsin, et tahaksin ka läheduses asuva Praha üle vaadata. Eile, pühapäeval, see tehtud saigi. Käisin Prahas koos oma hostperega. Hommikul kella kuuest oli start ja kodus olime tagasi õhtul kella kaheksa ringis. Praha on minu kodukohast a la nii kaugel kui Tallinn-Tartust. Okei, pisut kaugemal, aga tänu kiirteedele läheb sõit üsna ruttu.

Prahasse jõudes vaatasime kõigepealt üle Praha kindluse ja sinnakanti jääva katedraali (ma tõesti ei oska eestikeelset nime pakkuda), jalutasime mäest alla, üle tuntud Karli silla, läbi vanalinna väikeste tänavate, kus on väga kihev kaubanduselu ning kõige lõpuks olime Praha raekoja ja tuntud austronoomilise kella juures.

Mulle Praha linnana tõesti väga meeldis ning sooviksin sinna kindlasti kunagi tagasi minna. Iseenesest meenutab ta Viini, aga tal on midagi veel juures, mis teeb ta tõesti toredaks sihtpunktiks.

Ainsaks miinuseks, mis mind tõesti häris, oli külm ilm, mis võttis poole avastamislustist ära. Austria kodus uksest välja astudes oli kõik nii ilus ja soe ja päikseline, et tahtsin T-särgiga Prahasse minna. Õnneks võtsin jaki ikka kaasa, sest Prahas tervitas meid vihm, pilvine ilm, tuul ja pluss 5 kraadi sooja (mis on väga külm võrreldes 30 kraadiga eelneval päeval.)

Ühesõnaga, kõigile mõttemõlgutajatele, minge, käige Prahas. Ja kõigile minu Austria tegemiste huvilistele-sorri, seekord oli Tšehhi :).

Paar sombust fototõendid kirikutest kah: