Graz

Käisin nädalavahetusel Liinal Grazis külas. Sinna ja tagasi kokku sõitsin rongidega kaheksa tundi. Peale Viinist väljasõitu läks maastik imeilusaks ja tuli ikka meelde, et Austrias on mägesi ka. Ise elan Austria ühes "madalamas" osas. Kui siia tulin, tundusid need siinsed künkad täitsa mäed, nüüd aga olen ära harjunud. Lisaks sellele elan ka Austria kõige külmemas piirkonnas, mis tähendab talvel siiski ka kahte päeva -15 kraadi.

Jõudsin Grazi laupäeva pärastlõunal. Läksime Liina poole, jätsime asjad sinna ja siis läksime vanalinna vaatama. Ronisime lossimäele, vaatasime ilusaid maju, kommenteerisime H&M'is, sõitsime trollidega Geikülla, sõime KOHUKESI,  läksime tagasi Liina poole õhtust sööma. Siis läksime uuesti linna- Liinal oli hea plaan ühte kohta istuma minna, aga ta ei leidnud seda ülesse. Nii seiklesime kaks tundi mingis pimedas Grazi osas, samal ajal kui Liina rääkis mulle läheduses asuvast Balkani linnaosast, kus kahel tüdrukul on ohtlik pimedas ringi liikuda. Võluv, kas pole? Siiski leidsime lõpuks õige koha ja veetsime igati toreda õhtu koos eesti keelt mulisedes.

Pühapäeval ärkasime varakult üles, aga kuna pidime ootama hommikusöögi järgi, siis ei saanud väga varakult kodust minema. Sõime siis Liina perega hommikust ja mängisime ka mingit lauamängu ning siis me läksime. Vaatasime veel Grazi kesklinna- mul tuli meelde, et pole peaaegu ühtki pilti teinud ning siis läks mul kiireks. Panin nagu japs mööda linna ringi, et midagigi jäädvustada. Ja varsti läkski mu rong tagasi Viini.

Viinis oli mul aega istuda ja oodata oma järgmist rongi Zellerndorfi- läksin jalutama. Kui Graz on siinne ülikoolilinn, kus on väga boheemlaslik õhkkond ja elab palju noori inimesi, siis Viin on täitsa teistmoodi. Graz on võrdlemisi vaikne linn, kus noored elavad kõik rõõmsalt koos ja väga palju reegleid linnas elamiseks pole. Viini äärelinnas jalutades, aga on maailm täitsa teistsugune. Igasugused rahvused valmistusid korraga ette esmaspäevase töönädala alguseks(loe: perekonnad balkanlasi jalutasid ja karjusid, hiinlased rebisid tänava lõpus kaste puruks, türklased hõikusid, et osta mu kebabi, itaallased rääkisid arvatavasti pitsast). Saksa keelt ma sellel jalutamisel ei kuulnud. Kuulsin seda uuesti kodus, kus Iris hüppas mulle ukse peale vastu koos tordiviiluga, mille ta täitsa ise tegi- pidin maitsma ja kiitma.

Tahtsin midagi veel kirjutada, aga mõte jooksis kokku. Aitäh Liinale, kes mulle Grazi näitas, mind majutas ja minuga eesti keeles rääkis. Hääl on suurest rääkimisest täitsa ära.

järjekordne jõuluasjade pood, mis müüd jõulukraami ka keset suve. 

niru kuusepuu. kas tartus on puu juba püsti?

peamine liiklusvahend

silmapaistvaimad lukud:

Liina(http://liinaaustrias.blogspot.co.at/)