räägime söögist

Kirjutasin viimati Badenis käigust. Järgmisel päeval peale seda, saime Martini, Lizi, Ecuadori ja Liisaga Viinis kokku. Lühemalt: VÕP'id suurlinnas. Kõige esimesena sain kokku Liz'iga, kes pani mind külmutatud jogurtit ja maapähklivõid sööma(USAka värk). Siis kohtusime teistega ja sõime sushit. Kõik loetletud asjad olid minu jaoks uued. Seega sai jälle uusi asju proovida. Pärast kui teistega olime lahku läinud, tahtsime Ecuadoriga veel kuskile istuma minna- astusime metroolt maha kõige suvalisemas kohas ja otsustasime eksploorida. Kukkusime haledalt läbi, sest eksisime ära ja siis sattusime kuskile jõululaadale torupillide keskele. Teed uuesti metroopeatusesse rajades otsustasime loobuda ja koju ära sõita.

Kodus tegin torti pühapäevaseks isadepäevaks. Siin on isadepäev muidu juuni teine pühapäev, aga kuna tordile keegi kunagi EI ei ütle, siis miks mitte Eesti isadepäeva tähistada. Mul oli plaanis teha oma  ema suurepärast toorjuustu kooki, aga kuna ma unustasin kondenspiima poest kaasa võtta, sai sellest philadelphia-hapukoore-vaarika kook. Maitses siiski väga-väga hästi. Kuid meile hästi tuntud kohupiima jm "mahlaseid" torte siin ei tunta. Struudel, stritsel, martsipani ja sacheri tort on siin piisavalt "mahlane". Seega sain oma pere natukene šokeerida Eesti-pärase, ainult piimatoodetest koosneva tordiga.

Pühapäeval oli siis pidulik lõunasöök. Sõime puha hane. Aga hani toodi lauale siinse kirikliku püha- Martini pärast. Püha Martin oli miski hea mees, keda kord äratasid teda haned öösel üles, kui tema kodu röövlid tahtsid röövida. Tänutäheks handele sööme me nüüd neid. Vähemalt nii sain asjast mina aru. Kõrvale sai knöödleid(muuseas- mulle hakkab vaikselt tunduma, et oma blogi "Aasta Euroopa südames" nime asemel peaks selle muutma "Aasta knöödliõgijate maal").

Esmaspäeval mul kooli polnud. Olin "haige". Tegelikult mitte ja vanaema külaskäigu ajal õppisin järjekordselt Austria kööki tundma. Ausõna nad söövad siin imelikke asju ja suures koguses. Seekord õppisin valmistama kartuliknöödlitainast.(JÄLLE KNÖÖDLID!). Tegime lihatäidisega knöödleid ja siis samast tainast mooninuudleid(pilt allpool), mis on magustoiduks. Sellele kõigele tõi isa lisaks ploomimoosi. Moosist rääkides- siin süüakse väga palju moosi. Peamisteks artikkliteks on aprikoosimoos, seesamune ploomimoos ja viinamarjamoos(marmelaad). Lemmikuimaks artikkliks on seda kõike süüa koos pannkookidega, mida austerlased peavad muideks oma leiutiseks. Veel peetakse ainult Austria asjaks seapraadi ja moosipalle. Aga  austerlased söövad veel imelikke asju: pannkoogisuppi, ploomiknöödleid, külma verikäkki oliiviõliga, kõrvitsaseemneõli, meeletus koguses valget hallitusjuustu, üleüldse imelikke juuste, knöödleid kõikvõimalikke täidistega, juurikaid jahukastmes jne. Ei saaks öelda, et ma päris kõike siin naudin, mida lauale tuuakse.

Eesti asjadele leiab poest mingisuguse asenduse. Meie musta leiba pole, aga on mingi õiget värvi teradest koosnev sarnane asi, mis meenutab maitselt vähe pahaks läinud leiba. Saab ka hapukoort, mida siin müüakse jogurtitopsidega  ja tuleb ette tõsta lusikaga. Poes muidugi pole kohukesi... Felixi ketšupit saab ka :D. Aga see on siin lihtsalt sama nime all müüdav Austria ketšup. Kala müüakse ka, aga hullult kalli hinnaga. Iiriskommi saab ka.

Austerlased armastavad juua ükskõik millist mahla koos mullidega. Mina aga mullijooke eriti ei armasta, ja üritan seda kogu südamega vältida. Kohvikus käib see just täpselt nii: ettekandja: "Ja mida soovite juua?" ma:"õunamahla." ta:"Suur või väike?" ma: "väike" ta:"Mulliga või ilma?" ma:"Ilma." ta: SUURED SILMAD"ilma mullita?" ma:"Jah." Lõpuks saan ikkagi mulliga õunamahla.

Okei, kaua ma ikka söögist jõuan rääkida. Otsustasin seda blogipostitust iga veidra asja söömise korral täiendada pildimaterjaliga.

Loodan, et teil keskmise osaga söögiisu ära ei ajanud! Mahlzeit!(austria keeles head isu)

Mohnnudeln ehk emakeeli moonimakaronid

Selle käki nimi on Serviettenknödel

Liisa.Ma. Liz. Ecuador(ma vahest ei mäleta ta päris nime enam :D)