Läbi nende nelja päeva oli meil mitmesuguseid töötubasid, kus me arutasime oma edasisi eesmärke oma vahetusaastaks ning kuidas nendeni jõuda. See oli muidugi väga huvitav ja motiveeriv (kui koju jõudsin, katsin kogu oma vooditaguse seina post-it'itega, mida ma veel teha tahan), aga kõige toredam oli muidugi kõiki VÕPe taaskord näha. Kel olid mured, kes olid rõõmsad ja roosad, on ikkagi neid kõiki alati niiii hea meel näha. Me istume kõik ju samas paadis.
Usun, et selle seminari tipphetkeks jääb meeletu lumesõda teisel päeval ning ka oma armsate eestlastega käepealte punumine (ärge küsige). Samuti oli lahe läbi paksu lume metsa sumbata tõrvikud käes ja seal ringis seistes tekkis selline eriti tugev kokku-kuuluvuse tunne.
Ühesõnaga, aitäh teile! Danke!
Selles Andreas-ajab-Liinat-taga seerias on kaks pilti. Üks on see ülal olev, kus Liina jookseb eest ära, teine aga selline, kus Liinal on vähemalt ta peasuurune lumepall käes ja ta Andreast sellega sihib. Ütleks, et Eesti naine on tugev naine.
Minu nunnud Eesti tüdrukud
No comments:
Post a Comment